1926 – Ingvari sünd
Lõuna-Rootsis Smålandi maakonnas Älmhulti asulas näeb ilmavalgust IKEA asutaja Ingvar Kamprad.1930ndad – esimesed äritehingud
Juba poisikesena teadis Ingvar, et soovib tegeleda äriga. Esimesed sammud ärimeheks saamise teel astus ta 5-aastasena, kui hakkas müüma tikke. Järgmiseks müüs ta naabritele jõulukaarte, seemneid ja kirjutusvahendeid, toimetades need kätte jalgrattaga.1943 – IKEA asutamine
Autasuks heade hinnete eest andis Ingvari isa noormehele väikese rahasumma. 17-aastane Ingvar rajas selle eest ettevõtte, mida ta juhtis kogu ülejäänud elu.
IKEA nimi tuleb selle asutaja Ingvar Kampradi nimetähtedest, millele on lisatud tema kodutalu Elmtarydi ja lähedalasuva küla Agunnarydi algustähed.
1948 – mööblimüügi algus
IKEA võtab tootevalikusse tumepruuni peitsiga kasepuidust söögilaua RIGA ja veel teisigi mööbliesemeid.
1950 – IKEA kataloogi esmatrükk
Rootsis avaldatakse esimene IKEA kodusisustustoodete kataloog. Tegu on IKEA esimese iga-aastase kodusisustustooteid reklaamiva väljaandega.
1953 – esimene näidistesaal
Älmhultis avatakse IKEA esimene püsiv näidistesaal. Siin saavad külastajad enne toodete tellimist veenduda nende kvaliteedis ning Ingvar saab klientidega isiklikult kohtuda ja neilt tagasisidet saada.1953 – lamepakendite eduloo algus
Mööbli klientidele koju vedamine oli kulukas ja lisaks said esemed transpordi käigus tihti viga. See tegi Ingvarile meelehärmi ja nii võttis ta kasutusele lamepakendid, mis säästavad ruumi ja vähendavad kulusid. Esimene lamepakendis müüdud mööbliese oli LÖVET diivanilaud.
1960 – uksed avab esimene Rootsi restoran
1960. aasta alguses pakuti IKEA poodides ainult kohvi ja külmi roogasid. Kuid sama aasta lõpuks ilmusid IKEA restoranidesse täielikult sisustatud köögid, kust ei puudunud isegi toonane uudistoode – mikrolaineahi. Siin pakuti nii kuumi suupisteid, näiteks hamburgereid, kui ka á la carte-menüüd. Uuesnduste aluseks oli Ingvari tähelepanek, et lõuna paiku lahkuvad paljud poest, et minna Älmhulti restoranidesse või tänavatele sööma. Ta taipas, et tühja kõhuga on keeruline ostelda.
1965 – kuulsaim IKEA pood
1965. aastal avati külastajatele Stockholmi lähistel Kungens Kurva piirkonnas asuv IKEA pood, mis oli toonase Põhja-Euroopa suurim mööblikauplus. Hoone kujundajad said inspiratsiooni New Yorgi Guggenheimi muuseumist. Poe asukoht oli hästi valitud — sellele pääseb autoga hästi ligi ja selle kõrval on küllalt ruumi parkimiseks.
1970 – kõikemuutev tulekahju
1970. aasta septembris süttis IKEA esinduspoe katus elektrilühise tõttu ja järgnenud tulemöllus sai see oluliselt kannatada. Kuid kõik polnud siiski kadunud. See oli ka millegi uue algus. Tulekahju tõttu sisse seatud iseteenindusala osutus äärmiselt edukaks. Kui pood 1971. aastal taas uksed avas, said külastajad enamiku tooteid iseteeninduslaost ise kaasa võtta, koju viia ja kokku panna.1973 – Hej Europe!
Šveitsis Spreitenbachis avatakse esimene väljaspool Skandinaaviat asuv IKEA pood, millele varsti järgnevad kauplused Saksamaal.
1976 – Ingvar teeb kirjatööd
30 aastat pärast oma ettevõtte asutamist paneb Ingvar Kamprad paberile 9-osalise teose „Mööblimüüja testament“. Siia saavad esmakordselt kirja paljud tema mõtted, sealhulgas IKEA visioon: luua paremat igapäevaelu võimalikult paljudele inimestele.80ndate algus – luuakse frantsiisisüsteem
1980ndate aastate alguses, kui IKEA poode leidus juba 20 riigis ja neid tuli järjest juurde, mõistis IKEA asutaja Ingvar Kamprad, et ettevõtte kasvades tuleb astuda samme IKEA ainulaadse kontseptsiooni kaitseks. Et ta eelistas struktuuri, mis oleks täiesti iseseisev ja võimaldaks pikaajalisi omandisuhteid, ei tulnud aktsiaturule minek kõne alla. Nii pandi alus IKEA frantsiisisüsteemile.1995 – demokraatlik disain
Sõnapaari „demokraatlik disain“ kasutati esmakordselt 1995. aasta Milano mööblimessil. „Ma ei unusta kunagi, mis tunne oli näha seda sõnumit messiaegse Milano reklaamitahvlitel ja trammidel. Ma istusin õues, jõin Camparit, ja vaatasin möödasõitvaid tramme, mille küljelt võis lugeda: „Il design democratico – IKEA“,“ jutustab Älmhultis asuva IKEA muuseumi arhivaar Per Hahn.
1998 – algatus „Pista seeme mulda“
1983. aastal hävis Malaisias Borneo saarel tulekahjus 18 500 hektarit vihmametsa. Sellest kuuldes tahtis Ingvar Kamprad vihmametsade taastamisse oma panuse anda. 1998. aastal sai tuule tiibadesse algatus „Pista seeme mulda“, mille tulemusena on praeguseks istutatud üle 12 500 hektari vihmametsa.2015 – LED-lambid võtavad üle
Alates 2015. aasta septembrist ei müüda enam halogeen- ja energiat säästvaid kompaktluminofoorlampe ning kogu maailma valgustites hakatakse kasutama valgusdioodide (LED).
