Koduse elu uuring 2022
IKEA uuring „Kodune elu“ on üks maailma suuremaid ja erilisemaid uuringuid, milles keskendutakse sellele, mida kodune elu endast praegu kujutab – ja kuidas saame seda paremaks teha. Läinud aastal küsitlesime 37 000 inimest, kes elavad erinevates kodudes tervelt 37 riigis, sealhulgas 1010 Eesti elanikku.Mis tekitab kodutunde?
Selgus, et vaatamata sellele, kus või kuidas me elame, taandub kõik samadele põhivajadustele: turvalisus, mugavus, kuuluvus, omanditunne, privaatsus, nauding ja saavutused.Kui kodu peegeldab meie olemust,
usume peaaegu
kaks korda
suurema tõenäosusega,
et see on vaimse heaolu allikas.
usume peaaegu
kaks korda
suurema tõenäosusega,
et see on vaimse heaolu allikas.
Kuid ainult
seitse kümnest
eestimaalasest arvab, et kodu on tema peegel.
Meie arvates pole see kaugeltki piisav.
seitse kümnest
eestimaalasest arvab, et kodu on tema peegel.
Meie arvates pole see kaugeltki piisav.
„Sind peegeldava kodu loomine pole üleliia keeruline. See ei eelda tingimata remondi tegemist või uue mööbli ostmist. Kodu värvilisemaks muutmiseks ja selle isikupära suurendamiseks võib kasutada ka näiteks tekstiile (patju, kardinaid, vaipu) ja teisi kaunistusi.“
IKEA sisekujundaja Pedro Castro
IKEA sisekujundaja Pedro Castro
Eesti elanike 3 suurimat muret
#1 Riigi majandus (65%)#2 Leibkonna rahaasjad (51%)
#3 Elatustase (46%)
Kui kogu maailm pingutab püksirihma ...
Võib oletada, et kulude kokku hoidmiseks oleme edaspidi rohkem kodus. Inimesed arvavad, et kui elukallidus peaks lähitulevikus oluliselt tõusma, avaldab see negatiivset mõju järgmistele valdkondadele:56%
inimestest ütleb, et hakkavad
kokku hoidma hobidelt ja huvidelt
väljaspool kodu.
kokku hoidma hobidelt ja huvidelt
väljaspool kodu.
8%
usub, et see takistab neil
pereelu alustada või planeerida.
pereelu alustada või planeerida.
Üks kümnest
küsitletust arvab, et elukalliduse
tõus mõjutab negatiivselt suhteid
inimestega, kellega koos elatakse.
tõus mõjutab negatiivselt suhteid
inimestega, kellega koos elatakse.
Ebakindlatel aegadel otsitakse kodust jätkuvalt mugavust ja turvatunnet. Kaks kolmest Eesti elanikust ütles, et kodu äratab neis positiivsemaid tundeid kui eelmisel aastal samal ajal.
Oluliste asjade tähtsus
Parim kodu on kodu, mis peegeldab meie olemust. See tähendab seda, et kodus ringi vaadates näeme enda ümber oma ainulaadse isiksuse peegeldust. Sellise tunde võivad tekitada näiteks läbi elatud seikluste fotod või hobinurk.Kodutunde tekitamises mängivad olulist rolli asjad, millega seostub häid mälestusi. Kodus leiduvad esemed – mööblist külmkapimagnetiteni – on justkui möödunut meenutavad pildialbumid, mis peegeldavad meie kordumatut isiksust ja teenivad kõrgemat eesmärki kui nende algne otstarve.
Kodule isiklikum ilme: lihtsad nipid, kuidas armastatud esemed välja panna
IKEA sisekujundaja jagab meiega, kuidas muuta kodu isiklikumaks ja isikupärasemaks.Kui inimestelt küsiti, mis on see, mis teeb kodust nende peegli, vastasid nad järgmist:
43%
ütles, et piisavalt ruumi oma
vajaduste ja hobide jaoks.
vajaduste ja hobide jaoks.
31%
ütleb, et asjad, mis meenutavad
mälestusi ja kogemusi.
mälestusi ja kogemusi.
41%
usub, et selleks on inimesed,
kellega nad koos elavad.
kellega nad koos elavad.
Asjad võivad ka pingeid tekitada
Meie identiteet tugineb asjadele, kuid koju kogunenud esemed ei tekita alati kaugeltki roosilisi tundeid. Vahel on need hoopiski koduste pingete allikas. Kui asju on liiga palju ja neil pole kindlat kohta, ei lase nad meie isiksusel välja paista.IKEA sisekujundaja Pedro Castro jagab nõuandeid, kuidas armastatud esemed kaunilt nähtaval hoida, ilma et iga vaba pind oleks nendega üle kuhjatud:
- Sea olulised mälestusesemed ja suveniirid lisavalgustusega seinariiulile.
- Rannast korjatud kivikesed saab panna vaasidesse või sügavatesse pildiraamidesse.
- Paiguta reisilt toodud magnetid magnettahvlile, mitte külmiku uksele.
Peamised kodused frustratsiooniallikad
Vajadus teha majapidamistöid
Pereliikmetel võib olla erinev arusaam sellest, milline näeb välja korras kodu ja kuidas tuleks teha erinevaid majapidamistöid. Kuid eeldamine võib viia arusaamatusteni. Seetõttu soovitab psühholoog Rita Rätsepp majapidamistööde osas teha kokkuleppeid, mis tagavad kõikide võrdse panuse. Tema sõnul tõstab ühine panustamine kogu perekonna heaolutunnet.
Pereliikmetel võib olla erinev arusaam sellest, milline näeb välja korras kodu ja kuidas tuleks teha erinevaid majapidamistöid. Kuid eeldamine võib viia arusaamatusteni. Seetõttu soovitab psühholoog Rita Rätsepp majapidamistööde osas teha kokkuleppeid, mis tagavad kõikide võrdse panuse. Tema sõnul tõstab ühine panustamine kogu perekonna heaolutunnet.
Kodus on liiga palju asju, millel pole oma kohta
„Vaata kõik oma asjad läbi ja otsusta, mida sa neist tegelikult vajad ja mida pole juba ammu kasutanud või millega ei seostu enam toredaid mälestusi. Seejärel sordi allesjäänud esemed tegevuste või ruumide kaupa ja pane kastidesse. Nii võtavad nad vähem ruumi ja neid on kergem üles leida.“
IKEA sisekujundaja Pedro Castro
IKEA sisekujundaja Pedro Castro
Must või koristamata kodu.
Segamini kodu tekitab pingeid. Selleks, et kodu korras hoida, soovitab psühholoog Rita Rätsepa jagada majapidamistöid kõikide pereliikmetega. Kui üks pereliige teeb süüa, saavad teised koristada köögi ja pesta nõud. Kui keegi viib välja prügi, saab teine pesta põrandad. Rutiini vältimiseks võib majapidamistöid aeg-ajalt omavahel vahetada. Peamine on, et kõik panustaksid võrdselt vastavalt oma võimetele. Ka lapsed saavad võtta majapidamistöödest osa, koristades kokku oma mänguasjad või tehes muid lihtsamaid töid. Enamikel meist on majapidamistöid, mis meile meeldivad ja mis ei meeldi. Viimaseid saab saab teha kordamööda. Peamine on omavaheline suhtlus ja teistega arvestamine.
Kodus kehtivad endiselt soorollid
Kui jutt käib valamute küürimisest või põrandapesust, lokkab kodudes endiselt sooline ebavõrdsus.Naised tunnevad küll meestest sagedamini, et kodu on nende peegel – kuid panustavad suurema tõenäosusega ka rohkem selle korrashoidu.
Üks neljast Eesti naisest on frustreeritud seetõttu, et peavad tegema majapidamistöid, näiteks pesu pesema, koristama ja süüa tegema. Meeste hulgas on see näitaja vaid üks kümnest.
Kuidas jagada majapidamistöid võrdselt, mitte soopõhiselt?
Laulja Hanna Martinson kirjeldab, kuidas tema ja ta kaaslane selle küsimuse lahendasid. Kindlasti leiad siit mõndagi, mida kõrva taha panna.
4 nippi, kuidas kodus majapidamistöid jagada
Tunned end lõputuna näivate majapidamistööde tõttu kurnatuna? Psühholoog Rita Rätsepp jagab näpunäiteid, kuidas majapidamistööde koormat kõikide pereliikmete vahel jagada.
"Paljud meie harjumused ja väärtushinnangud pärinevad lapsepõlvest. Erinevad ootused majapidamistöödele võivad kaasa tuua arusaamatusi. Rahulikus vestlemises peitub võimalus tugevdada peresuhteid ja lahendada probleeme. Seetõttu tuleks regulaarselt arutada, milline on kellegi vastutus. Vajadusel võib ülesandeid omavahel vahetada. Tüliõuna lahendajaks võib tihti olla ka nutikas kodumasin. Vastutuse jagamine ei peitu vaid vastutuse võtmises, vaid nõuab ka teadmist, kuidas seda teistele üle anda. "
Rita Rätsepp, psühholoog
Rita Rätsepp, psühholoog
Unistuste kodu valem
Tulevikku vaadates ja oma ideaalsele kodule mõeldes kujutame tihti ette kohta, kus saab end lõdvaks lasta, kõik mured unustada ja keskenduda asjadele, mis toovad rõõmu ja rahulolu.62% küsitletutest usub, et ideaalse kodu kõige olulisem omadus on võimalus end seal lõdvaks lasta ja lõõgastuda.
35% ütleb, et ideaalne kodu peaks aitama neil olla füüsiliselt või vaimselt tugevam.
31% ütleb, et ideaalne kodu peaks võimaldama elada säästvalt.
Kodu on koht, kus saame olla meie ise – koos kõigi oma imepäraste veidrustega.
Üks viiest
eestimaalasest on viimase 12 kuu
jooksul oma taimedega rääkinud.
jooksul oma taimedega rääkinud.
23%
on teeselnud, et neil on plaane,
et saaks tegelikult koju jääda.
et saaks tegelikult koju jääda.
Ainult 3%
läheb korda teiste arvamus
selle kohta, kuidas nad
oma kodust elu elavad.
selle kohta, kuidas nad
oma kodust elu elavad.
